Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Tee ise!’ Category

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 6 08.02.2018

Must-valged dekoratiivsed vormid sobituvad ideaalselt põhjamaisesse minimalistlikku ruumikujundusse.
Silindriliste must-valgete dekoratiivvormide kasutamiseks on kasutatud 170mm läbimõõduga paksuseinalist papptoru. Saeme vajaliku kõrgusega torujupid. Viimistleme torude ülemised otsad ja sisepinnad. Sisepinda on hea värvida rulliga enne põhja alla liimimist ( rulliga saab siseneda mõlemast otsast). Põhjad liimime alla 2-3mm paksusest papist. Neljakandilised vormid võib kokku liimida ja kruvida õhukesest hööveldatud lauast või paksemast vineerist. Pealispinnad on kaetud 2mm paksuse vinüülist põrandakattega. Liimimiseks sobib universaalne põrandaliim. Toimida vastavalt liimimisõpetusele. Eelnevalt lõikame välja sobiva kõrgusega materjalitüki, ümbermõõdu aga 20mm laiema. Lõikamise teostame vaibanoa ja metalljoonlaua abil. Kui kattematerjal on ümber liimitud, jäävad servad 20mm ulatuses kahekordselt, mis lõigatakse koos läbi ja eemaldatakse alumine kiht, silutakse kinni ja korraliku teostuse korral jääb jätkukoht märkamatuks.

Advertisements

Read Full Post »

Valgusti “Ufo”

Materjal ilmunud Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 4 25.01.2018 pealkirjaga – Valgusti, mis loob meeleolu.
Tulnukate kosmoselaeva meenutav meeleoluvalgusti rikastab kaasaegset ruumi. Pleksiklaasi servad juhivad huvitavalt valgust ja puuritud avadest kumab valguskiiri.
Valgusti on valmistatud kahest alumiiniumkausist. Ventilatsiooni tarvis on kausside põhjadesse puuritud ringidena avad. Alumisele kausile on kinnitatud väikeste poldikestega või tõmbeneetidega kolm kummikorgist toetuspunkti, sisse aga metalliribast toestik, millele on kinnitatud kõverjooneliste servadega ja keskel avaga 3 pleksiklaasist kihti. Need kihid võib teha ka palju suurema läbimõõduga kui materjali jätkub. Ülemine kauss fikseeritakse puitmunaga, millesse on liimitud EPO-liimiga mutter. Kasutatud on õmblusmasina lampi. Nüüd on müügil ka väikesemõõtmelised vähekuumenevad ledlambid. Kausid on värvitud aerosoolvärviga. Värvimine teosta õues või hästi ventileeritavas tööruumis. Kui kasutada roostevaba kausse, langeb ära vajadus värvida. Vana ja kriimustatud pleksiklaasi korral võib pinnad taldlihvijaga matistada.

Read Full Post »

Urmas Lauri

 11. jaan. 2018 15:25

Täna täitub Viigi kooli käsitööõpetajal Villu Baumannil 50. tööaasta.

11. jaanuar 1968. „Ma tulin tööle pärast armeeteenistust,” meenutas Villu Baumann. „Siin koolis on minu esimene ja ka viimane töökoht.”

72aastane õpetaja koju pensionipõlve pidama jääda ei taha, sest õpetada olevat veel küllaga „Jätkan ikka, sest tervis pole alt vedanud,” kinnitas Baumann.

Oma kooli iseloomustab Baumann lühendiga PPP ja K. Poole sajandi jooksul on Viigi koolil olnud neli direktorit: Voldemar Pihlau, Voldemar Pinn ja Jaak Paesüld, sellest õppeaastast juhib kooli Kristi Kivipuur. „Stabiilne kool,” tõdes Baumann.

Viigi koolis, mis 50 aastat tagasi kandis sanatoorse internaatkooli nime, alustas Keedikast pärit noormees kasvatajana. See, et Baumannist just nimelt käsitööõpetaja sai, olnud juhus. „Eelmine käsitööõpetaja läks ära, mina olin noor mees, keda sai sellele kohale lükata,” meenutas Baumann.

Õpetajakutse sai ta hiljem kaugõppes Pedast ehk Tallinna pedagoogilisest instituudist (praegune Tallinna ülikool).

Esialgu polnud sanatoorses koolis mingeid tingimusi käsitöötundide korraldamiseks. „Sattusin vangimajja,” ütles Baumann.

Nimelt oli tollal Haapsalu koolidevaheline töökoda endises vangimajas, praeguses noortekeskuses. „Seal pidasime tunde, kuid meie kooli lastel oli sinna kohale minek küllaltki raske.”

Nii alustatigi oma töökoja sisustamisega.

Käsitöö õpetamise juures on Baumanni köitnud loomingulisus. „Kogu aeg olen üritanud lastele midagi uut ja huvitavat õpetada,” selgitas õpetaja.

Loe edasi!

Read Full Post »

 

11.01.2018 täitus minul Haapsalu Viigi Koolis (endise nimega – Haapsalu sanatoorne Internaatkool) 50 aastat tööd.

Koondan siia mõningaid materjale, mis on arvutimälus säilinud. Need on nii nagu nad on kunagi koostatud.  Endised õpilased leiavad siit oma nimesid näituste kavalehtedelt ja pilte töödest, näitustest, esinemistest kooli jõulunäidendites, konkursside tulemusi jpm.

Loe edasi!

Read Full Post »

Iloni Imedemaa pöördus Haapsalu Viigi Kooli poole abipalvega valmistada neile jõuluaja töötubade tarvis kümmekond piparkoogivormi. Eskiis meenutas Pipit oma patsidega. Õpetaja kaasabiga valmisid novembri alguseks 10 vormi. Töö ei olnud kergete killast. Vajalik oli pleki sirgjooneline lõikamine, vormi ülemise serva palistamine. Plekiserva palistus tegi aga raskeks sujuva painutuse. Töö lihtsustamiseks sai lauast välja saetud vormi kuju. Vaja oli tunda ka jootmist, et vorm ühendada ja sooviti lisaks veel sanga, et noorematel lastel oleks lihtsam toimetada. Saime hakkama! 14.11. 2017 kutsuti meid – õpetaja Villu Baumann kolme noormehega ja direktor Kristi Kivipuur vastuvõtule Iloni Imedemaale. Pakuti kohvi ja kooki, anti üle tänukiri, pildistati.

Hiljem selgus, et Ilon Wikland ei olegi Pipi lugusid illustreerinud. Kohtumistel lugejatega pidi sageli juhtuma, et inimesed tulevad vale raamatuga autogrammi saama. Selgus, et raamatus „Kartulilapsed“ kannab tüdruk peas punast mütsi kahe patsiga. Sellise mütsi ostis Ilon kunagi Tallinnast, sest kunstnikule meeldivad lõbusad ja naljakad kübarad ja mütsid. Samasugune müts on ka Iloni Imedemaa logol. Jälle targem!

Read Full Post »

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 2. 11.01.2018

Vakad, valgustid ja dekoratiivsed vormid on valmisatud kuni 5mm paksusest tallanahast, mida varem kasutasid kingsepad jalanõudele pooltaldade panemiseks. Nahatükid olid rullis, tolmused ja määrdunud. Värske ilme sai antud puidupeitside või vahaga. Kasutatud on lihtsat moodust – põhjad on puidust ja nahk kinnitatud PVA-liimi ja vasknaeltega. Kaunistuseks on enne montaaži puuritud avasid, freespuuriga tehtud erineva läbimõõduga mitteläbivaid ringe, mis jäävad naha välispinnast heledamad. Manustena on kasutatud vanu nahkvöösid, pandlaid, nahaga kaetud nööpe, korki, vaskneete jne. Lihvitud on ka „üraskikäike“ lintlihvijal. Valgustite puhul on puidust põhjale kruvitud pirnipesa. Valgus kumav huvitavalt läbi avade. Eriti põnevad on loomulikud töötlemata nahaservad. Vakkadesse sobivad kuivkompositsioonid, kui ka lõikelilled kui vakkadesse panna klaas- või plastnõud veega.

Read Full Post »

Kuusk nagu Rakveres.

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 52 28.12.2017.

Haapsalu Viigi Kooli õul püüab koolipere ja möödujate pilke plinkivate jõulutuledega ise tehtud mittetraditsiooniline kuusk.

Haapsalu Viigi kooli õpilased valmistasid Rakvere stiilis jõulukuuse. Kuusk on ruudukujulise põhjaga püramiid, mille külgtahud on võrdhaarsed kolmnurgad. Tööd alustati kolmemeetrilisele prussile (5cmx10cm) lattide külge kruvimisega. Vahedeks võeti lati laius + 2cm. Alumine latt oli 140cm. Iga järgnev latt lühenes 5cm võrra kuni tipus 20cm-ni. Nii tehti ka analoogse vastasküljega. Kahel teisel vastastikusel küljel võeti lattide vahed sellised, et nende otsad satuksid eelmiste vahele. Märgiti maha ruut, mille külgede keskpunkti löödi raudkangiga süvendid. Tõsteti püsti kaks ühesugust vastaskülge , ühendati ülevalt, kohe ka teine külgede paar. Lattide otsad ristusid nurkades. Neli külge ühendati paljudest kohtadest abilattidega. Pinnasesse löödi veel tugivaiad, mis suurendavad kuuse stabiilsust ja tormikindlust. Seejärel võõbati pinnad roheliseks. Eheteks on suure läbimõõduga maalitud linnufiguuridega puitseibid. Kõrval on grupp väikesi kuuski. Nõu ja jõuga olid abiks paljud õpetajad, otseseid rahalisi kulutusi teha ei olnud vaja (peale kruvide).

 

 

Read Full Post »

Older Posts »