Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Tee ise!’ Category

Auaadress on pidulikult kujundatud kirjalik tervitus või õnnitlus. Auaadresse on aegade jooksul üle antud pidulikult kujundatud nahkkaante vahel, metall- või nahkvutlaris või muul kujul. Viimasel ajal antakse sageli üle raamitult, aga kas see on parim variant?

Vutlarisse võib panna sünnipäevaõnnitluse, õnnesoovid abiellumise ja lapse sünni puhul, kooli lõpetamisel, soolaleivaks või saaja mõne muu tähtsa sündmuse puhul. Miks mitte ametliku ajalehekuulutuse asemel südamlik kaastunne käest-kätte.

Tegemisjuhendi leiad blogist varem ilmunud pealkirja alt  Auaadressi või diplomi ümbris. 23. veebr. 2011.  Autor Villu Baumann.

https://villub.wordpress.com/2011/02/23/auaadressi-voi-diplomi-umbris/

Advertisements

Read Full Post »

Materjal on ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 41 12.10.2017   

Riiulit võib  vaadata kui panipaika ja ühtlasi ka efektset skulpturaalset ruumikujunduselementi. Detailid on segmendikujulised, riiuli esipind on sfääriline.

Kõigepealt joonistame paberile detailide kuju saamiseks 3 šablooni. Sirkliks kasutame 2cm paksusega puidust liistu, millele märgime kolm erinevat raadiust (585. 530, 355). Puurime täpsed avad pliiatsi tarvis. Punkti, kust alustasime raadiuste märkimist, puurime ava  “sirklihaara” fikseerimiseks kruviga (puuritud ava laseb liistu vabalt pöörata. Joonistame kaare ja raadiuse, millele kanname segmendi vajaliku kõrguse ja läbi saadud punkti tõmbame ristjoone, moodustub detaili joonis. Lõikame välja ja kanname puidule.

 

Riiuli  valmistamiseks sobib kasutada paksemat vineeri või liimpuidust mööbliplaati. Kuna detailid ühendatakse omavahel ristliitega, tuleb ühtpidi asetsevatel detailidel sisselõiked teha esiserva, teistel aga tagaserva. Detailide kumerad esiservad on peale tikksaega väljasaagimist kõige hõlpsam tasaseks töödelda lihvkettal. Enne riiuli kokkumonteerimist pahteldakse ja värvitakse kõik detailid ükshaaval. Montaažil kasutame PVA-liimi. Niiske lapiga eemaldame välja surutud liimi ja teeme järelviimistluse. Katta võib ka peitsiga või teha läbipaistev viimistlus.

Read Full Post »

Sume suveõhtu valgus.

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 39 28.09.2017
Valgusti „Lind“ on valmistatud piimjast pleksiklaasist. Valgusti on vaadeldav külgedelt. Valgusti sobib nii rõdule, terassile kui ka siseruumi looma hubast meeleolu.
Pleksiklaasi kulub umbes 65 x 45 cm. Alguses joonista pinnalaotus paksemale paberile, lõika välja ja murra kokku. Pane lauale püsti ja veendu, et oled linnu kujuga rahul. Vajadusel muuda kuju. Seejärel kanna joonis pleksiklaasile. Sae välja tikksaega. Saeleht peab olema peenehambuline. Saagimine teosta kindlal alusel, saetav materjal minimaalselt üle aluspinna serva. Lihvi servad ja puuri avad. Puurimisel jälgi nõudeid, et töö toimuks siledal pinnal, väikese ettenihkega, puuri läbiminekul vähenda survet. Painutamine tee kuumaõhufööni abil ümaral puidul. Pirnipesa kinnita metallribale, mis omakorda kinnitatakse väikeste poldikestega linnu külgedele. Valgusti ei ole loomulikult ilmastikukindel, ära unusta vihmakätte. Naudi oma kätetööd ja sügisesse jõudvaid suveõhtuid.

Read Full Post »

Suvised ehted.

Ilmunud Maalehe nõuandelisas 35. 31.08.2017 pealkirjaga „Lihtsa ehted pakuvad meisterdamislusti“.

Pleksiklaas ehk akrüülklaas sobib ideaalselt suviste ehete valmistamiseks. Pleksiklaasi on väga paljudes toonides ja kerge kodustes tingimustes töödelda. Akrüüli tootmisjääke leiab Luise tn Noorest Tehnikust või otse pleksiklaasiga tegelevatest ettevõtetest või reklaamifirmadest.

Lõikame pleksiklaasi ribad soovitud laiuses ja pikkuses. Õige pikkuse saame paberiribaga mõõtes (ümber randme). Lõikamiseks kodustes tingimustes saab kasutada rauasaagi, jõhvsaagi, väikesehambulist tapisaagi või elektrilist tikksaagi. Tikksae lehed peavad olema tiheda hammastusega ja vähesel määral räsatud. Lihvkettal lihvime servad ja ümardame otsad. Valime dekoori. Avad ja süvendid tuleb enne painutamist puurida. Üksiku käevõru tegemiseks ei pea hakkama muutma puuri teritusnurka, aga puurida tuleb kindlal siledal pinnal, väikese kiiruse, jõu ja ettenihkega. Vastasel juhul võib ava ümbrus praguneda. Painutamiseks saab kasutada kuumaõhupuhurit, millega värvi eemaldatakse või kuumutada praeahjus küpsetuspaberil umbes 80 kraadini ja teha painutus ümber valitud pudeli, papptoru, taignarulli. Põletuse vältimiseks kasutame nahkkindaid. Kui pleksiklaasi hoida veidi kauem ahjus, siis tekivad selles õhumullid, mis on väga dekoratiivsed. Pleksiklaasile saab joonistada edukalt küünelakkidega. Huvitava tulemuse saame krakleelakke kasutades. Ülemine värvikiht kuivab praguliseks ja alumine värv tuleb pragudes nähtavale.

 

 

Read Full Post »

Ilmunud ka Maalehe nõuandelisas nr 37 14.09.2017 pealkirjaga
„Legendaarne konjakitool väärib uuendamist“.

Soome disainer Eero Aarnio projekteeris oma tuntuks saanud tooli 1966. aastal ja Soomes tuntakse seda “Konjakiklaas” ehk “V.S.O.P.” nimede all. Tool on klassikaliselt valge, kellukakujuline jalg on valmistatud metallist, iste pöörlev.

Nõukogude ajal toimus ideede vargus riiklikul tasandil. Noore. käsitööõpetajana õnnestus mul käia paaril korral ideede jahil Eesti Tööstus-Kaubanduspalati välismaiste toodete näidistesaalis, kus oli suur väljapanek esemetest, mida oli välismaalt kokku ostetud, et neid kodumaal jäljendada.

“Kooperaatori” karikatool eiras autoriõigusi ja arvatavasti valmis see fotode põhjal, väikeste muudatustega ja metallist jalg asendati hiljem klaaskiudplastist jalaga, aga see kokkupuutekoht sai tooli nõrgeimaks lüliks. Tootma hakati 1974.a. koostöös „Ortoga“, kus valmisid tooli korpused.

Kui kellelegi satub kätte kuulus tool, siis kas juba restaureeritult või remonti vajavana. Järgnevate töövõtetega jõudsin rahuldava tulemuseni, kuid kindlasti ei ole see ainuke võimalik tee.

Vajalik materjal:
• Poroloon paksusega 5cm
• Poroloon paksusega 1cm
• Aerosoolliim Moment
• Kruntvärv – Tikkurila Otex
• Põhivärv – Tikkurila Miranol
• Katteriide koguse saab kindlaks teha pärast lõigete tegemist.
Kahele toolile läks 2,5m riiet, mis ei tähenda, et ühele läheb 1,25m (oleneb lõigete paigutusest).

Eeltööd
Eemaldame vana katteriide, mis on korpuse siseküljele (papile) liimitud. Poroloonikiht on ajajooksul muutunud kleepuvaks puruks, millega tuleb väga ettevaatlikult ümber käia. See töö sobib suvel väljas teha. Kleepuvate poroloonijääkidega vana riiet ei tohi panna lõigete võtmiseks uuele katteriidele, vaid paberile või papile.

Korpuse korrastamine.
Minul sai must tool valgeks. Kui tooli värv jääb endiseks, siis piisab korralikust pesemisest. Väikeste kriimustuste puhul aitab viltkettaga ja lihvimispastaga poleerimisest. Värvimise puhul tuleks pind karestada ja niiske lapiga eemaldada lihvimistolm. Laseme kuivada ja krundime Tikkurila hästi nakkuva kruntvärviga Otex. Värv kinnitub hästi ka nõudlikele pindadele nagu näit. klaas, kahhel, klaaskiud, PVC-plast jm. Värv on hea kattevõimega ja tasandub. Endal tuli enne katsetata kahe erineva värviga, mis ei andnud rahuldavaid tulemusi. Võimalik on kasutada ka aerosoolvärve või lasta värvida autovärvimistöökojas. Aerosoolvärvi ja -liimi kasutada õues või hästi ventileeritavas tööruumis.

Töökäik:
Tooli serv seest kogu pikkuses ääristatakse 5cm laiusega riidega kaetud porolooni ribaga, mille külge kinnitatakse hiljem istme polster. Võtame 20 cm laiuse riidesiilu, mille vahele liimime aerosoolliimiga 1cm paksuse poroloonikihi. Pikkuse saame vanalt ribalt, kuid võtame väikese varuga. Kangariba võib õmblusega jätkata. Maalriteibiga kaitseme tooli ümbritseva sissepoole käänatud korpuse serva, katame aerosoolliimiga tooli liimitava pinna ja ettevalmistatud polstririba. Laseme kuivada 10-15 minutit ja paigaldame (Foto nr 1 ja 2).

Polster koosneb riidega kaetud papile liimitud poroloonist. Alt toetub papp toolipõhjale klambritega kinnitatud papiribadest kokku volditud tugipunktide vastu. Mõistlik on need asendada vineeritükkidega (Foto nr 3). Kui lõikame uue papi, siis tuleb jälgida, mis suunas papp paindub. Porolooni lõikame papist 1,5 – 2cm suuremana. Seljataguse papi sisekülje ja porolooni katame kontaktliimiga. Kohale liimime tooli sees, et saada õige kaldenurk ja kumerus. (Foto nr 4). Katteriide liimime kahes osas. Alguses katame liimiga seljatoe porolooni sisepinna ja riide, kattes ajalehtedega kinni üle keeratava osa. (Foto nr 5). Liimime riide poroloonile nii, et paneme keskosa paika ja silume äärte suunas. Fotol nr 6 on polstri serv liimiga kaetud ja ootab tagumisele küljele pingutamist, seejärel toimub esiserva riidega katmine (Foto nr 7). Vanal toolil oli polster traageldatud riba külge, kuid nüüd sai liimitud.

Toolil polstri katteriide alumised servad kattis pappketas, kasutame seda šablooniks porolooni lõikamiseks (Foto nr 8), lõikame vaibanoaga saagivate liigutustega. Sama ketast kasutame ka padjale riide lõikamiseks andes juurde õmblusvaru. Jätame õmblemata koha, kust saab porolooni sisse panna ja õmbleme hiljem käsitsi kinni. Pappketta (soovitav katteriidega sama tooni) kinnitame klambripüstoliga põhjale tagasi. Padi paika ja naudi oma kätetööd!

 

Read Full Post »

Mäng kaussidega.

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 34 24.08.2017

Majapidamises panipaiku korrastades võime leida igaks juhuks alalhoitud kola. Need „arheoloogilised leiud“ võivadki veel käiku minna ja silmailu pakkuda.
Kuurist leitud vanadest suurtest ja väiksematest pesukaussidest ja muudest vahelülidest saab valmistada uhkeid lillenõusid. Natuke mängimist, sobitamist, vaagimist ja kui väliskujuga rahul, võib hakata ühendamisele mõtlema. Kausid on võimalik ühenda omavahel puidukruvidega. Sel juhul on vaja alumisele kruvida puidust ketas või lauajupp ja siis on juba ülemist võimalik selle külge kinnitada. Vanadel kaussidel on põhjas tavaliselt kahjustatud emailiga kohti, kuhu saab kruvide tarvis akutrelliga auke puurida. Kui ei, siis tuleb neid tekitada – kauss toetada kindlale alusele, jämeda naela ja vasaraga vigastada emaili, kuhu kruvidele augud teha. Ühendada saab ka poltide või tõmbeneetidega. Põhja võib puurida avad liigse kastmisvee ära juhtimiseks. Kui välispinnal on emailivigastusi, sobib neid parandada või ka üleni värvida Tikkurila kiirestikuivava hästi nakkuva kruntvärviga Otex. Värv kinnitub hästi ka nõudlikele pindadele nagu klaas-, kahhel-, klaaskiud-, PVC-plast-, alumiinium- ja tsinkplekkpindadele, või kasutada Hammerite maetallikaitsevärvi. Tulemus on tore!

Read Full Post »

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuande lisas Targu Talita nr 33 17.08.2017

Parandatud mööbel asub katusega terrassil. Sageli osutuvad lauajalgade kinnitused nõrgaks. Seda viga annab kergesti parandada. Vaja on leida sobivat hööveldatud lauamaterjali. Mõõdame laua jalgu ühendava detaili pikkuse ja saeme 2 ühepikkust lauajuppi. Täpsuse tagab elektrilise järkamissae kasutamine, kuid saab hakkama ka nurgiku ja tavalise käsisaega. Märgime neljale lauajalale mööblikruvide (keeratavad kuuskantvõtmega) asukohad ja puurime akutrelliga augud ette. Paigaldatava tugevduslaua ülaserv võiks olla lauaplaadist umbes 30cm madalamal. Kinnitame kruvidega need tugevduslauad, seejärel ühendame need omavahel. Selline konstruktsioon muudab laua tugevaks, samas ei sega laua taga istumist ja võimaldab endiselt toolid laua alla lükata.
Tugitoolil oli painutatud vineerist konstruktsioon „väsinud“. Tugevdada sai vanu taburetijalgu kasutades. Taburetijalg on saetud sobivasse mõõtu ja painutatud osa kinnitatud ülalt poldiga ja alt metallnurgikuga. Tugevdamise käigus sai tugitool ka uue katteriide ja puitosad uue tomatipunase värvkatte.

Read Full Post »

Older Posts »