Feeds:
Postitused
Kommentaarid

31. augustil avati Kullos Haapsalu Viigi kooli õpilastööde ülevaatenäitus, mis on avatud 17. septembrini. Väljas on käsitööõpetajate Ene Viilma, Ene Normaku, Svetlana Malkeni, kunstiõpetaja Kai Jeebergi, tööõpetuse õpetaja Villu Baumanni, Jaan Kopliku ja Heiki Karileri õpilaste tööd. Heiki Karileri õpilastelt on kolm purjelaeva, Jaan Kopliku õpilastelt vineerist lauasahtlikorpusest „Lutheri“ kohver. Larissa Ulmi õpilastelt  on minimaastikud. Õpetaja Kai Jeebergil on väljas õpilaste viimase 15 aasta kunstilooming. Välja on pandud joonistusi, segatehnikas töid, graafikat, maale ja kollaaže. Üles sai pandud ka kingakarbi kaameragaga tehtud fotod, mille tegemist juhendas õpetaja Juha Luoma Soomest.

Õpetajate Ene Viilma ja Ene Normaku tektiilitöödest on esindatud õmmeldud nööpidega kaunistatud puud erinevatel aastaaegadel ja ristpistes tikitud pildid. Keraamika vallast on välja pandud glasuuritud taldrikud, kausikesed, seebialused, külmkapimagnetid ja erinevad ehted. Pappalusel eksponeeritakse erineva paberi- ja tapeediga kaetud karpe, köidetud märkmikke ja album. Paar tööd on õunatrükis. Nahaga on kaetud õpilastele isikupäraselt kaunistatud pliiatsitopsid ja loodusliku materjaliga täiendatud öökullid. Väljas on ka papptaldrikutest meisterdatud ja akrüülvärviga kaetud kalad. Puidujääkidest on kokku liimitud ja akrüülvärviga kaunistatud lilled ning puidust pesulõksudest meisterdatud ja lakiga kaetud kuumaalused.

 Svetlana Malkeni õpilaste pliiatsijoonistused on teinud toimetuleku klassi õpilane. Pastellijoonistused teemal “Loomad” on tehtud kahe toimetuleku klassi õpilase poolt. Joonistatud on samm – sammult: õpetaja joonistab tahvlile, lapsed oma lehele. Keraamikat (madalkuumus) on teinud toimetuleku klassi õpilased. Segatehnikas “Nööbiline kala” (sämppiste, nööpide õmblemine, liimimine puidust alusele) ja lillevaas ( klaaspurk, nöör, värvilised helmed).

Villu Baumanni õpilastelt on klaasi, pleksiklaasi, nahka, portselanimaali, keraamikat, mitu valgustit, tekstiilist seinapannood ja T-särgist „graafika“ Haapsalu. Vanadest klaaskuplitest on sulatades saadud lainetava äärega piimjas alus ja „härjasilm“, kokku on sulatatud pruunid nõukaaegsed apteegipudelid, kübaratega vanadaamid, taimed kahe klaasikihi vahel, kandikud, mille kahe klaasikihi vahel on klaaskiudtapeet tekitanud põnevaid mustreid, auaadressi ümbrised igaks elujuhtumiks (sünnist surmani). Keraamilised suveniirvõtmed, tallanahast dekoratiivsed vormid, nahast intarsiatehnikas seinapilt „Vanalinn“. Taaskasutusest pandlad on leidnud koha puitvormidel, tilgatrükk vineeril, nahaga kaetud ajalehekastid. Pleksiklaasist liblikas- ampullihoidja lilleseadjale, elevandid, rida salvrätihoidjaid, sulatatud pleksiklaasist ja naturaalsest korgist kaelaehted. Valgustiteks on meditsiiniliste „kõridega“ täidetud plastkera, ufo, lind ja kahe kupliga ventilatsioonitorust valgusti. Esimese katsetusena on dekoratiivsed värvikirevad seinapildid akrüülivalamistehnikas.

Tütarlaste käsitöö ja kunstiõpetus

Esimesel koolipäeval oli kooli fuajees väljapanek Viljandimaa Kõpu Peetri kirikule kingitavad Eesti linnade ja mõningate paikade keraamilised suveniirvõtmed ja õues põhjakalad.

Sündmust kajastati ka 1. septembri 18.30 uudistes (päris lõpus, pärast ilmateadet) aadressil: https://www.err.ee/1608324992/aktuaalne-kaamera-kell-18-30

Kuuldud meediast, et Kõpu Peetri kirik kogub võtmeid, otsustasime 10 aastat tagasi tehtud Eesti linnade keraamilised suveniirvõtmed kinkida Viljandimaa Kõpu Peetri kirikule.

Võtmed annetatakse püsivaks väljapanekuks Viljandimaa Kõpu Peetri kirikule

EESTI LINNADE KERAAMILISED

SUVENIIRVÕTMED

          Kindlasti olete varem näinud mõnda plastmassist , metallist, puidust või muust materjalist mõne linna suveniirvõtit, millele võib olla antud ka mõni praktiline omadus – termomeeter, korgitser, mõnele on isegi võimalus sisse piiluda ja nupule vajutades linnavaadetega minislaide imetleda. Eestis on vist ainult Tallinnal oma võti. Olümpiaregati ajal ilmus võtmele olümpiarõngad. Võtmete idee tulenes isiklikust võtmete kogust, kus on vene linnade võtmeid, võtmeid Taanist, Norrast, Indiast, Leedust jne.

           Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli õpilased koos õpetaja Villu Baumanniga otsustasid valmistada Eesti linnadele keraamilised suveniirvõtmed. Ülesanne ei olnud kergete killast, sest igale linnale tuli leida midagi iseloomulikku. Jõgeva – külmapealinn. Jõgeval on mõõdetud Eesti ametlik külmarekord 1940. aasta 17. jaanuarist – 43,5 kraadi. Võti sai termomeetri kuju. On ka võtmeid lihtsalt mõnele maakohale. Palamuse kirikukell, Tootsi poolt katki lastud saunaaken, Matsalu oma luigepaaridega jne. Lihtsam tee oli kasutada linnade vappe. Siin ka väike tehnoloogiline saladus. Paberist vapikujutis tuleb liimida õhukesele  puidkiudplaadile (Soome papile), siis tuleb otsustada millised pinnad välja saagida, kas pind  jääb süvendina või väljaulatuvana. Saagimine on teostatud ekstsentriksael. Vajutades „templiga“ savile saame korrektse jäljendi. Võtmed on valmistatud savilehest ja glasuuritud. Mõne võtme juures on kasutatud ka lisaks glasuurile portselanivärve, seega kolmekordne põletus keraamikaahjus. Kodulinna Haapsalu võti on tehtud valamistehnikas kipsvormi ja kindlasti valge daami kujutisega Enamus võtmel on linna nimi, mõnel on linna nime algustähed, mõni ka päris ilma. Nuputada jääb ka mida tähendavad vappidel olevad elemendid. Eelnevalt on eksponeeritud võtmeid Tallinna Inglise Kolledžis, Haapsalus Kuke galeriis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.

Vanarauast grillahi

Töö eeldab  metallitöö kogemusi. Tuleb osata kasutada ketaslõikurit ja keevitust.

Grillahi on valmistatud juhuslikest talu krundilt põõsastest leitud vahenditest. Käiku läksid Pioneeri pliidi boiler, seif, karprauast saeraam, kärurattad, pliidiraud. Seifist sai küttekolle ja lisaks teisele grillile kast. Kolde peal on malmist pliidiplaat. Boilerist tuli „lahangu“ tulemusel eemaldada   veetorud. Avatud küljest tekkis kaas, mis tuli varustada hingedega ja käepidemega. Puidust käepideme kinnituskohtadeks sobisid boileri seinakinnitused. Tahaküljele tehti tugi avatud kaane tarvis. Küpsetuskoldes võib küpsetusrestid teha mitmele tasapinnale. Nii mahub vajadusel rohkem liha ahju. Niiskuse tekitamiseks soovitatakse resti alla eraldatav rasvavann ja selle alla niiskust tekitav  veesahtel. Pinnad lihvida puhtaks ja värvida kõrge kuumuskindlusega värviga. Liha valmib aeglaselt ja on pehme, mahlane ning lepasuitsumaitseline.

Diivanilaud õue

Kuuri sattunud vanast diivanilauast saab praktilise ja nägusa aialaua.

Tegemist on vana polüesterlakiga kaetud lauaga. Pikka eluiga lauale ennustada ei saa, sest spoon võib niiskuse mõjul irduda. Kulutused ja töövaev on väikesed, tasub proovida. Plaat on pealt  kaetud paksu lakikihiga, see peab vastu. Laud pesta ja soovitav on plaat lihvijaga karestada, aga on ka kohe värvitud niiskuskindla värviga ja värv püsib. Laua võib varustada ratastega, siis on lihtne asukohta muuta. Puhkenurka võib elustada keraamikaga või mõne muu dekoratiivse esemega, mida tuul õhku ei lennuta. Suurt söögilauda kaitseb vihma eest kilekate, mida  hoiab peal nelja nurka pandud vanad hantli metallkettad. Meeleolukas on lilletünn laiutava käokulla ja  ilustavate taeladega külgpinnal. Suvi kestab veel!