Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Köögitarvetest saab meisterdada ka uhked valgustid. Meeleoluvalgusti on tehtud kahest metallsõelast ja lõngapoolist. Puidust kettale, mis mahub tihedalt lõngapooli sisse, puurime juhtme tarvis ava, kinnitame  lambipesa. Juhtme toome lambipesast läbi ketta  ja ketta surume   lõngapooli sisse, kinnitame  kolme kruviga. Ava teeme ka sõelale ja paneme  plasttüübli, et sõela traadiotsad ei vigastaks juhet. Nüüd jääb kinnitada veel ülestikku sõel ja lõngapool. Valgusti saab teha ka rippvalgustina ja ühest sõelast ja lõngapoolist või kahest vastastikku.

Roostevaba kurnast saab teha valgusti väga lihtsalt. Kurna sisepõhjale kinnitame kahe peene poldikesega pirnipesa. Sobida võivad kurnas juba olevad avad või siis puurida uued ja juhtme tarvis tuleb kindlasti suurendada ava.  Nelja euroga disainvalgusti missugune!

 

Muutuv maastikumaal.

Kui tekib vajadus ja võimalus ehitada olemasolevasse elamusse (maakodusse) dušširuum, tekib kohe küsimus, kust see ruum näpistada. Kui esikuga piirneb ruumikas sahver, siis võib-olla saab sealt vaheseinaga eraldada vajalik osa dušširuumiks. Palkseina pole raske saagida akna- ja ukseauku. Kes oskab ise kasutada kettsaagi või kutsub appi naabrimehe. Ruum eralda tihedalt kilekardinaga, sest tolmu tuleb tugevasti. Kindlasti tasub teha ka aken. Piisab 600X600 standardaknast, mida ei pea tellima vaid saab kohe poest osta. Ka väike aken pakub pidevalt muutuvat „maastikumaali“. Akna- ja ukseavade servade kantimiseks ära kasuta tavalisi piirdeliiste ega plastiknurki. Nägus on need viimistleda paar cm väljaulatuva liimpuidust kastina. Viimistluseks sobib  veekindel paadilakk, mis pole väsimusmärke näidanud kümne aastaga. Ka peegli võib raamida täispuidust plaadiga, mis ühtlasi moodustab  riiuli.

Tilgatrüki nimetus tuleneb sellele tehnikale iseloomulikust töö käigust. Viimasel ajal kasutatakse ka nimetust – marmoreerimine ja spetsvärvi saab kunstitarvete kauplustest.

Tilgatrükk on tuntud ilupaberite valmistamisel, kuid seda saab kasutada  ka tekstiilil, puidul ja   naha dekoreerimiseks. Laia madalasse nõusse (nt vana fotovann) valatakse vesi. Veekindel tušš, õli-, tempera-, või trükivärv lahustatakse tärpentiniga. Õige vahekord tuleb leida katsetamise tulemusena. Liiga paks värv ei imbu materjalisse ja jätab pinnale  rasvase kihi. Lahustatud värv tilgutatakse vette ja see valgub laiali veepinnale moodustades huvitava mustri. Üheaegselt võib kasutada kahte-kolme värvitooni Tilgatrükiks ei sobi paksu värvikorraga  nahk, mis ei ima värvi endasse. Sobib taimepark, aga ka mõningad teised. Jällegi tuleb  väikese proovitükiga katsetada. Siin kasutatakse veel teisigi nippe – tapeedikliistrit, mille pinnal saab mustrit kujundada ja suunata (nt kammiga, pulgaga jne.) – kuna värvikiht püsib kliistri pinnal rohkem paigal. Materjal asetatakse vedeliku pinnale ja jälgida, et kogu pind puutuks värviga kokku. Tõstame välja ja asetame ajalehele. Teise ajalehe asetame peale ja vajutades paberile eemaldame lahtise vee ja üleliigse värvi. Seejäel jätame ajalehtede vahele raskuse all kuivama. Tööprotsessis kasutame kummikindaid.

Vaja läheb paksemaid nahajääke ja  kahte augurauda. Suuremaga (läbimõõduga 20mm) lööme puupaku otspinnal haamriga nahatükist välja nahaseibid ja väiksemaga(2mm) nahaketta keskele ava niidile ajamiseks. Paku otspind peab olema sile, auguraud vigastab pinda ja aeg-ajalt tuleb pakku vahetada või otspind puhtaks  saagida. Kaelaehe võib koosneda eritoonilistest või ühevärvilistest seibidest. Nahkseibide servad tulevad kergelt „karvased“, kui soov on saada puhtama servaga, siis liimime nahatükid pahemad pooled kokku ja laseme kuivada, seejärel hakkame augurauaga nahkkettaid välja lööma. Nõela abil ajame nahakettad mittevenivale peenele tugevale nöörile.  Kinnituseks saab kasutada käekottidele mõeldud magnetkinniteid (Abakani kauplused) või leiame vanalt kotilt. Popp on  kanda kaelaehet ka seotuna. Sama tehnoloogiat kasutades võib teha ka käevõrusid, kuid siis ajame nahkseibid ümarkummile.

Yakisugi  on  sajandeid vana Jaapani puidu pinna söestamistehnika, arvatavasti on see maailma vanim puidu kaitsmise viis. Eestis on söestatud puidust aiapostide otsi, mis pinnasesse lähevad, et takistada mädanemist ja seente ning puidukahjurite levikut. Laudade söestamiseks kasutatakse korstnameetodit ja söestamist põletiga. Korstnameetodi puhul ühendatakse kolm lauda kolmnurkseks „toruks“ ja süüdatakse seest, kustutatakse veevannis. Tekib huvitav  krokodillinahale omane pind. Eesti arhitektid ja disainerid on taasavastanud yakisugi tehnika. Jaapani meistrid on viinud läbi töötubasid ja  sõestatud laudu on juba kasutatud kahe maja välisfassaadiks Mina kasutasin söestamist paarkümmend aastat tagasi, oskamata sellele siis yakisugi uhket nime anda. Dekoratiivsed seinakaunistused on leeklambiga kuni sõestumiseni üle põletatud. Teha tohib seda õues majadest eemal, kustutada veega. Hiljem pärast kuivamist on pinnad tugeva kapronharjaga harjatud. Leek ümardab servad ja põletab pindmiselt välja pehmema puidu. Harjamine eemaldab lahtise tahma ja toob esile reljeefse pinna.

Seinakaunistused ei sobi kindlasti linnaelamisse kirjule tapeedile, on aga efektsed pritskohvil, tellis- ja paekivipindadel.

Innovatiivne on uus õlle-, veini- ja karastusjookide taarasüsteem (Key Keg). Kerakujulised ja silinderjad plastanumad on taaskasutavast materjalist ühekordseks kasutamiseks. Pakendatud on nad pappümbrisesse ja kaetud termokahaneva kilega. Jook villitakse tehases plastanumas olevasse fooliumkotti. Ümbritsev plastkest jääb puhtaks. Kui eemaldada ülemine ühenduskoht ketaslõikuri või tikksaega ja fooliumkott välja tõmmata, siis saab neid kerasid kasutada mitmeks otstarbeks. Tuleb silmas pidada, et välispind on kergesti kriimustatav. Mina olen neid kasutanud jõulukompositsioonideks, jõuluvaadete pildistamiseks, meeleolu valgustiteks ja isegi kassiasemeteks. Kasutatud plastkerad on 30 liitrise mahuga.




Esimese advendiga algab tavaliselt Eesti kodudes päkapikuaeg. Miks mitte meisterda ise nahajääkidest  nägus jõulusaabas või    jõulukomm.

Dekoratiivse jõulusaapa või kommi teeme nahast. Korpuseks kasutame     papptoru. Toru liimime ümarate otstega papitükile, mis omakorda samakujulisele aga  laiemale nahale. Esiküljele liimime karusnaha tüki, ülaserva pöörame sisse. Seejärel katame toru katmata osa nahaga. Kanna osa kaunistuse võib teha eraldi ja hiljem kohale liimida. Sobitame ninaosa, lõikame serva tasaseks ja augustame augurauaga naharibaga põimimiseks. Ninaosa täidame vatiinijääkidega. Kaunistuseks sobivad needid vanade vööde osad jm.  Kommi puhul ulatub nahk ülaservast üle, varustatud aukude reaga, millest tõmbame läbi kokku krookimiseks nahariba, nööri, pärlikee. Küljele võib liimida südamekujulised „piparkoogid“. Kõik on nüüd valmis, et oodata päkapikkude külaskäike.