Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Materjal on ilmunud  Maalehe nõuandelisas  Nr 21  25. mai 2017

Enne kui vanni soetama ja paigaldama hakata tuleks sõnastada oma soovid: asukoht ruumis,  materjalid, disain, hind,  kui tihti ja  kes seda kasutama hakkab, vanniga kaasnevad  ohud vanuritele ja lastele, veekulu jne.

Pärast veneaegset krobelise sisepinnaga rohmakat  ja juba paigaldamisel emailivigastustega malmvanni tundus Saksamaal toodetud plekist nn eurovann peaaegu juba ideaalsena. Naljaasi oli see kahekesi ühe hingetõmbega 5. korrusele tarida. Ostmistuhinas ei tulnud pähe küsida, millised jalad neil on? Nüüd aga selgus, et  jalad on plastikust  ja kinnitatakse alla  kahepoolse teibiga. No mida?! Võttis päris nõutuks. Ainuke pluss nendel  jalgadel oli – kõrgust sai reguleerida. Kuna vann kõmises ja kolises tekkis “omaenese tarkusest” mõte  liimida tahaküljele montaaživahuga 10cm paksune kiht vahtplasti  ja kui vann paigas täita ka alt vahtplastiga, jättes juurdepääsu äravoolule. Vahtplast kaotab plekise kõla, vannivesi seisab kauem soe.  Pärast seinavahede silikooniga tihendamist  ja alt täitmist saavutas vann piisava stabiilsuse. Müügil on ka küljepaneelid, kuid vanni esikülje saab katta ka mööblikilbiga, mille ülemine äär  püsib vanni serva taga  ja alumine toetub kahele jalale (tahaküljele on kruvitud jalgadeks metallist nelinurksed torujupid või puidust  jalad). Esipaneel tuleb kindlasti värvida või lakkida niiskuskindlaks. Alla jääv avatud osa on  ventilatsiooni tarvis ja teeb vanni puhastamise  mugavamaks (varbad pääsevad alla). Pärast tosinat  aastat kasutamist on vann  endiselt säravvalge ja ühegi kriimuta.

 

Materjal on ilmunud Maalehe nõuandelisas  Nr 20   18.mai 2017 pealkirjaga – Kork on meisterdamiseks tänuväärt  materjal.

Korgist seinakatted on väga rikkaliku toonivaliku ja pinnastruktuuriga, neid kasutatakse aktiivselt siseviimistluses. Tekkivaid  jääke  saab edukalt kasutada meisterdamiseks.

Rohelise mõtteviisi austajatele on kork asendamatu materjal. Korgitamme koort on kasutatud tuhandeid aastaid. Muistsed kreeklased ja roomlased valmistasid korgist sandaalitaldu ja ujukeid kalavõrkudele. Korgil on palju häid omadusi – kerge, kõrge tulekindlus, antistaatiline, allergiavaba, elastne, helisummutav, kulumiskindel, dekoratiivne. Kork on ideaalne materjal mootoritihenditeks. Kork on ka kosmoselaevade soojuspaneelide lahutamatu osa. Ja muidugi on korgi küllap vist tuntuim kasutusala veini- ja šampanjapudelite korgid ja samuti ka viimistlusmaterjalid. Korkkatte valmistamiseks kasutatakse sideaineks looduslikke vaike. Seina- ja põrandakatteid valmistatakse lehtedena ja rullmaterjalina.

Neljakandilised topsid on kokku liimitud ja kruvitud õhukesest lauast. Lihvime topsi ülaserva ja peitsime soovitud tooni. Lõikame vaibanoa ja metalljoonlaua abil lõikealusel vajalike mõõtudega tükid ja liimime PVA-ga kahele vastasküljele ja jätame raskuse alla kuivama, hiljem teised kaks külge. Pitskruvide olemasolul saab üheaegselt liimida kõik neli külge. Seejärel lihvime servad. Kasutada saab neid pliiatsitopsidena, ümbristena kuivkompositsioonidele või anuma sisse panemisel sobib  ka lillepotile või lõikelilledele.

Karpide korpused on kokku liimitud papiribast (4-5 kihti). Kellel on võimalus  kasutada elektrilist järkamissaagi, siis on mõistlik saagida pika rulli otsast soovitud laiusega (tulevase karbi kõrgus) jupid. Liimimisel on hea kasutada abivahendiks mingit sobiva läbimõõduga silindrit. Märgime papiribal, kust algab liimiga katmine. Katame järk-järgult liimiga ja surume tihedalt silindrile. Põhi on välja saetud vineerist või Soome papist. Katame seina alumise siseserva PVA-liimiga ja põhjaketta  surume ülevalt sisse. Laseme kuivada, tasandame lihvpaberiga. Nahast sisepõhja võib nahale joonistada hõbedase geelipliiatsiga nahatüki paremale poolele, geelipliiatsi jäljed saab  koheselt niiske lapiga  ära  puhastada. Naha pahemale poolele võib joonistada ka tavalise pastakaga. Alumise põhja katmiseks lõikame nahaketta 5-6 cm suurema karbi põhjast. Katame karbi põhja liimiga ja asetame nahale. Silume keskelt äärte suunas, et ei jää kortse ega õhumulle. Nüüd katame üleulatuva nahaserva liimiga ja pöörame karbi küljele, silume hoolikalt, kasutame  ka voltluud. Karbi siseserva katmiseks lõikame vaibanoaga nahariba, mille laius on karbi kõrgus pluss välisservale pööratav osa. Katame liimiga ja liimime siseküljele, seejärel pöörame naha üleulatuva osa välisküljele. Välisküljele leiame huvitava vana vöö või lõikame ilusa pinnastruktuuriga nahariba.

Materjal ilmunud ka Maalehe lisas Targu Talita  nr12.     23.03.2017

Papptorud on tänuväärt  materjal meisterdamiseks. Paljude tarbeesemete ja dekoratiivvormide valmistamiseks saab kasutada tasuta materjali: erineva läbimõõdu, seinapaksuse ja pikkusega kanga ja põrandakatete papptorudest rullisüdamikke.

Ajalehehoidik on valmistatud paksuseinalisest 20 cm läbimõõduga papptorust. Saeme 25 cm pikkusega toru. Lihvime servad. Puurime ümarpulgale sobivad avad. Pulga peitsime või värvime. Toru sisepinna ja ülaserva värvime värvirulliga enne põhja alla liimimist (pääseb ligi mõlemast otsast). Põhjaks sobib paksem lehtpapp. Väljast võib ajalehehoidiku katta tapeedi, isekleepuva dekoratiivkilega või värvida graniitvärviga, mis annab nägusa krobelise pinna. Pulga asetamine kohale toimub viimasena.  Kui pulk jääb liikuma, siis seestpoolt võib lisada liimi või ülalt servast lüüa sisse peenike liistunael ja pintslitõmbega parandada viimistlus.

Köögitarvetest saab meisterdada ka uhked valgustid. Meeleoluvalgusti on tehtud kahest metallsõelast ja lõngapoolist. Puidust kettale, mis mahub tihedalt lõngapooli sisse, puurime juhtme tarvis ava, kinnitame  lambipesa. Juhtme toome lambipesast läbi ketta  ja ketta surume   lõngapooli sisse, kinnitame  kolme kruviga. Ava teeme ka sõelale ja paneme  plasttüübli, et sõela traadiotsad ei vigastaks juhet. Nüüd jääb kinnitada veel ülestikku sõel ja lõngapool. Valgusti saab teha ka rippvalgustina ja ühest sõelast ja lõngapoolist või kahest vastastikku.

Roostevaba kurnast saab teha valgusti väga lihtsalt. Kurna sisepõhjale kinnitame kahe peene poldikesega pirnipesa. Sobida võivad kurnas juba olevad avad või siis puurida uued ja juhtme tarvis tuleb kindlasti suurendada ava.  Nelja euroga disainvalgusti missugune!

 

Muutuv maastikumaal.

Kui tekib vajadus ja võimalus ehitada olemasolevasse elamusse (maakodusse) dušširuum, tekib kohe küsimus, kust see ruum näpistada. Kui esikuga piirneb ruumikas sahver, siis võib-olla saab sealt vaheseinaga eraldada vajalik osa dušširuumiks. Palkseina pole raske saagida akna- ja ukseauku. Kes oskab ise kasutada kettsaagi või kutsub appi naabrimehe. Ruum eralda tihedalt kilekardinaga, sest tolmu tuleb tugevasti. Kindlasti tasub teha ka aken. Piisab 600X600 standardaknast, mida ei pea tellima vaid saab kohe poest osta. Ka väike aken pakub pidevalt muutuvat „maastikumaali“. Akna- ja ukseavade servade kantimiseks ära kasuta tavalisi piirdeliiste ega plastiknurki. Nägus on need viimistleda paar cm väljaulatuva liimpuidust kastina. Viimistluseks sobib  veekindel paadilakk, mis pole väsimusmärke näidanud kümne aastaga. Ka peegli võib raamida täispuidust plaadiga, mis ühtlasi moodustab  riiuli.

Tilgatrüki nimetus tuleneb sellele tehnikale iseloomulikust töö käigust. Viimasel ajal kasutatakse ka nimetust – marmoreerimine ja spetsvärvi saab kunstitarvete kauplustest.

Tilgatrükk on tuntud ilupaberite valmistamisel, kuid seda saab kasutada  ka tekstiilil, puidul ja   naha dekoreerimiseks. Laia madalasse nõusse (nt vana fotovann) valatakse vesi. Veekindel tušš, õli-, tempera-, või trükivärv lahustatakse tärpentiniga. Õige vahekord tuleb leida katsetamise tulemusena. Liiga paks värv ei imbu materjalisse ja jätab pinnale  rasvase kihi. Lahustatud värv tilgutatakse vette ja see valgub laiali veepinnale moodustades huvitava mustri. Üheaegselt võib kasutada kahte-kolme värvitooni Tilgatrükiks ei sobi paksu värvikorraga  nahk, mis ei ima värvi endasse. Sobib taimepark, aga ka mõningad teised. Jällegi tuleb  väikese proovitükiga katsetada. Siin kasutatakse veel teisigi nippe – tapeedikliistrit, mille pinnal saab mustrit kujundada ja suunata (nt kammiga, pulgaga jne.) – kuna värvikiht püsib kliistri pinnal rohkem paigal. Materjal asetatakse vedeliku pinnale ja jälgida, et kogu pind puutuks värviga kokku. Tõstame välja ja asetame ajalehele. Teise ajalehe asetame peale ja vajutades paberile eemaldame lahtise vee ja üleliigse värvi. Seejäel jätame ajalehtede vahele raskuse all kuivama. Tööprotsessis kasutame kummikindaid.