Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuande lisas Targu Talita nr 33 17.08.2017

Parandatud mööbel asub katusega terrassil. Sageli osutuvad lauajalgade kinnitused nõrgaks. Seda viga annab kergesti parandada. Vaja on leida sobivat hööveldatud lauamaterjali. Mõõdame laua jalgu ühendava detaili pikkuse ja saeme 2 ühepikkust lauajuppi. Täpsuse tagab elektrilise järkamissae kasutamine, kuid saab hakkama ka nurgiku ja tavalise käsisaega. Märgime neljale lauajalale mööblikruvide (keeratavad kuuskantvõtmega) asukohad ja puurime akutrelliga augud ette. Paigaldatava tugevduslaua ülaserv võiks olla lauaplaadist umbes 30cm madalamal. Kinnitame kruvidega need tugevduslauad, seejärel ühendame need omavahel. Selline konstruktsioon muudab laua tugevaks, samas ei sega laua taga istumist ja võimaldab endiselt toolid laua alla lükata.
Tugitoolil oli painutatud vineerist konstruktsioon „väsinud“. Tugevdada sai vanu taburetijalgu kasutades. Taburetijalg on saetud sobivasse mõõtu ja painutatud osa kinnitatud ülalt poldiga ja alt metallnurgikuga. Tugevdamise käigus sai tugitool ka uue katteriide ja puitosad uue tomatipunase värvkatte.

Pesukuivatusnöörid.

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 32 10.08.2017

Korrusmajas on sageli probleeme pesu kuivatamisega. Kasutada saab muidugi pesukuivatusresti. Pakutavaid variante on väga palju – isegi raske orienteeruda, milline neist parim. Üldiselt on need aga kipakad ja lühikese elueaga. Tihti näeb neid prügikastide kõrval ära visatuna. Kui korteril on rõdu või lodža, siis peavalu võib valmistada ainult pesunööride kinnitamine. Lodža on ÕS-i järgi hoone välisseina pinnast osaliselt või tervenisti seespool olev lahtine rõdu ehk taandrõdu. Sel puhul lihtsaim variant on tüüblite ja kruvidega kinnitada otsaseintele puitlatid, millele omakorda vajalik arv konkse. Liistud on soovitav värvida seinaga ühte värvi. Pesunöörid varustada rõngastega (nt võtmerõngad) ja nn trossipingutitega, millest keerates saab nöörid kergesti pingule. Kui pesu kuiv võib ka nöörid ära korjata. Kuna antud lodža on viis meetrit pikk ja üks otsasein 10cm-se vahtplastiga soojustatud, siis tuli välja mõelda teine lahendus. Rõdu ukse kõrvale saab põigiti käima panna konksudega puitlati, mille saab vajadusel rõdu esiserva alt välja tõmmata ja fikseerida ukse piida külge kruvitud metallnurgikule. Piki nööre jääb ruumi ka liikumiseks (pesu riputamiseks ja kokku korjamiseks). Nöörid paika ja pesu kuivama! Latist paremale saab kuivatamise ajaks teisaldada kerge rõdumööbli.

Ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 31 03.08.2017

Dekoratiivset vaheseina-ruumijaotajat sobib kasutada suures avaras ruumis. Sellega saab tekitada töö- ja puhketsoone ja on samas dekoratiivne ja teisaldatav. Piiratud ei ole seina laius ega kõrgus. Vaheseina saab üles ehitada ühesugustest moodulitest. Üldmõõtmeid – kõrgust ja laiust saab muuta (lisades või ära võttes mooduleid). Materjaliks on kasutatud Soome pappi. Antud mooduli üldmõõdud on 520 X 340. Sisselõiked tee ketassael. Sisselõike laius (saetee laius) peab sobima materjali paksusega. Kui saeketas ei ole vajaliku paksusega, siis sisselõike õige laiuse saab kahekordse saagimisega. Kui tehakse kindla mõõduga sein ja ei ole kavas seda muuta, siis osa sisselõikeid ülemistel, alumistel ja otsmistel moodulitel võib esteetilistel kaalutlustel jätta tegemata. See muidugi suurendab erinevate moodulite arvu ja teeb ka montaaži veidi keerukamaks. Viimistleda saab erinevalt – jätta moodulid naturaalseks, lakkida, värvida, katta huvitava tapeediga, värvida üksikud moodulid (teatud rütmiga) jne. Mooduli nurgad võib ka ümardada, lõigata sisse kaunistamiseks avade gruppe jne. Kui on tahtmine moodulid katta tapeediga, siis tuleb materjal katta tapeediga ja alles seejärel moodulid mõõtu saagida , sisselõiked teha ja servad viimistleda. Võimalik on seina peita ka valgustus, mis huvitavalt avadest välja kumab.

Ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 30 27. 07. 2017.

Siin ei ole õpetus, et tehke just kindlasti  nii, vaid julgustus see töö ette võtta ja igaüks teeb oma soovide järgi ning saab sellega  hakkama.  Võimalusi kardinate tegemiseks on mitmeid.

Rooma kardinad meenutavad rulood, aga ei ole nii „ametlikud“. Kardinate omapäraks on, et alla lastuna moodustavad  nad akna ees sileda pinna ja üles tõstmisel tekivad dekoratiivsed voldid. Rooma kardinatel on väike riidekulu. Tähtis on ka see, et väikeses ruumis ei võta nad ära  akna kõrval olevat seinapinda.

  • Sobiva „kotiriide“ koemustriga kanga ja puuvillase laia pitsi leidsin teise ringi poest.
  • Õmblustöö „ostsin sisse“ naiskolleegilt. Riie juhtus olema paraja laiusega ja seetõttu ei vajanud külgedelt palistamist.
  • Alla serva õmmeldi pits ja kardinale kanalid varraste   Kanalid moodustati samast  kardinariidest (riiet lõikamata, voltides ja läbi õmmeldes).  Kasutada võib ka spets kanalipaela, millel on aasakesed nööride läbimiseks juba küljes.
  • Metallvardad ostsin  ehitusmaterjalide poest (keermestus ei sega).
  • Lõika metallisae või ketaslõikuriga vajaliku pikkusega vardad. Lükka vardad tunnelisse ja õmble käsitsi kanali otsad kinni.
  • Puitlati alumisele servale kinnitasin kolm aaskruvi, mida läbivad kardinat tõstvad nöörid ja üks aaskruvi lisaks lati sellesse otsa, kust poolt nööridest tõstmine-langetamine hiljem toimuma hakkab.
  • Nüüd täpsustasin kardina pikkuse ja kinnitasin kardina ülaserva klambripüstoliga puitlati tahaküljele.
  • Kolm nööri algavad alt teisest vardast, läbivad vertikaalselt vardatunnelite serva külge õmmeldud väikesed  kardinarõngad  ja lähevad läbi puidust kinnituslati küljes olevate aaskruvide kas vasakule või paremale läbi neljanda. Kontrolli, et nöörid jäävad võrdse pingega ja sõlmi kokku,
  • Kinnita kruvidega puitlatt akna kohale üles. Siin vajad abilist lati kinnihoidmisel ja kardina kandmisel.
  • Kolmest nöörist koosnevale  tõmbenöörile sõlmi katsetatud vahedega paar võtmerõngast  kardina asendi fikseerimiseks seinale tagurpidi kinnitatud nagikonksule.
  • Vaja läks veel kapronnööri, nagikonkse, võtmerõngaid, aaskruvisid.

Teeme ise nahast vaka.

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita Nr 28 13.07.2017 (Nägus nahast vakk).

Vaka korpuseks on kasutatud suure läbimõõduga (40cm) papptoru.  Saeme tikksaega soovitud kõrgusega jupi. Seejärel lõikame vanast mööbliplaadist  vaka põhja. Kontrollime sobivust, vajadusel lihvime. Katame ketta serva PVA-liimiga ja surume toru kettale. Kinnitame mõne  naelaga. Kasutatud nahktagi leiame kodust või teise ringi kauplusest. Lõikame nii laia nahapaani, et jääks paar cm sisse ja alla keeramiseks. Katta võib ka väiksemate tükkidega. Kuna tegemist suure pindalaga, siis liimimist kergendab värvirull.  Kahekordselt jääva osa lõikame vaibanoa ja metalljoonlaua abil läbi. Seejärel katame liimiga üleulatuva nahaserva ja pöörame sisse, alumise nahaserva põhja alla. Toru küljele  lööme peitliga pilud, millest viime läbi rõngakujuliste  põimitud käehakatuste kinnitamiseks naharibad ja liimime otsad korpuse siseküljele enne voodrinaha panekut. Triibulise vaka katmiseks on kasutatud must-valgeid naharibasid. Välisküljele ribade kokkupuute joonel on augurauaga eemaldatud nahakiht (mitte läbi lüüa) ja asendatud punase nahaga. Vakka võib asetada veekindla nõuga lilli, kuivkompositsioone või paberirulle, lõngakerasid jm. Selline dekoratiivne nahkvakk kaunistab igat ruumi.

Uus ilme akendele.

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Nr 27 06.06.2017

Ei lähe vaja suuri rahalisi kulutusi,  erilisi oskusi  ega  töövaeva, et muuta aknad nägusamaks, ilmastiku

kindlamaks ja parandada kasutusmugavust.

Vanade korrusmajade puitaknad koosnevad kahest poltidega ühendatud raamist. Raamid tuleb lahti kruvida igal aknapesul ja poldipead on korduvalt üle värvitud, sooned lapiku kruvikeeraja tarvis kulunud. Lihtne on vanad poldid asendada sama pikkusega nägusate mööblipoltidega (läbimõõt on sama). Mugav on keerata kuuskantvõtmega. Kui kahe raami vahele panna isekleepuv õhuke tihend, muutub klaaside vahe tolmukindlaks ja igal aknapesul polegi vaja  raame lahti kruvida.

Aknad  klaasiti puitliistudega. Vihmavesi valgub mööda klaasi alla liistu vahele ja hakkab tasapisi puitu mädandama. Niiskuse tõttu värv alumisel raamiosal kahe klaasi vahel koorub ja vajab sagedast värvkatte uendamist. Kontrollime kas alumine klaasiliist vajab väljavahetamist. Vahetusel kasuta tihendamiseks nüüd juba sobivat silikooni. Hiljem silikoonime klaasi ja liistu puutejoone. Korrektse tulemuse saamiseks  kasutame maalriteipi.       Pärast raamide värvimist kinnitame teibiribad nii, et jätame vabaks 2mm klaasi- ja samapalju liistupinda ning surume sinna  silikooni, silume.

Võib juhtuda isegi nii, et aknaraami on tekkinud lausa „hambaauk“. Põhjuseks on ikka alumise liistu vahelt sisse tunginud vesi. Plommimist saab kasutada siis kui kahjustatud ei ole raami nurgatapp. Esimesena peatame vihmavee sissetungi klaasimisliistu vahelt. Seejärel eemaldame pehmenenud puidu. Vajalik on põhjalik kuivatamine ja veendumine, et pehkimisprotsess on peatunud. Täidame augu epoksükitiga, lihvime ja värvime.

Alumiiniumist ripplae „laudadest“ saab kitsad veelauad aknaraamidele. Need sobivad väikeste terassiakende  alumiste raamiosade katteks, kus tavaliselt ei taha värv püsida ja hakkab kooruma ning puit riknema.  Paneeli saab ketaslõikuriga lõigata mõõtu – piki kaheks või vajaliku laiuse ja pikkusega. Kinnitamiseks  sobib  niiskuskindel  silikoon. Survestamiseks kasutame pitskruve. Hiljem silikoonime klaasi ja pleki puutejoone.

Laeprofiiliga saab katta ka puitakna kahe raami vahelise vertikaalse puitposti ja akna alumise eenduva puitosa.   Akende alumiiniumist värvijälgedega käepidemed saab lihvpaberiga puhastada ja värvida „uueks“ aerosoolvärviga.

Materjal on ilmunud  Maalehe nõuandelisas  Nr 21  25. mai 2017

Enne kui vanni soetama ja paigaldama hakata tuleks sõnastada oma soovid: asukoht ruumis,  materjalid, disain, hind,  kui tihti ja  kes seda kasutama hakkab, vanniga kaasnevad  ohud vanuritele ja lastele, veekulu jne.

Pärast veneaegset krobelise sisepinnaga rohmakat  ja juba paigaldamisel emailivigastustega malmvanni tundus Saksamaal toodetud plekist nn eurovann peaaegu juba ideaalsena. Naljaasi oli see kahekesi ühe hingetõmbega 5. korrusele tarida. Ostmistuhinas ei tulnud pähe küsida, millised jalad neil on? Nüüd aga selgus, et  jalad on plastikust  ja kinnitatakse alla  kahepoolse teibiga. No mida?! Võttis päris nõutuks. Ainuke pluss nendel  jalgadel oli – kõrgust sai reguleerida. Kuna vann kõmises ja kolises tekkis “omaenese tarkusest” mõte  liimida tahaküljele montaaživahuga 10cm paksune kiht vahtplasti  ja kui vann paigas täita ka alt vahtplastiga, jättes juurdepääsu äravoolule. Vahtplast kaotab plekise kõla, vannivesi seisab kauem soe.  Pärast seinavahede silikooniga tihendamist  ja alt täitmist saavutas vann piisava stabiilsuse. Müügil on ka küljepaneelid, kuid vanni esikülje saab katta ka mööblikilbiga, mille ülemine äär  püsib vanni serva taga  ja alumine toetub kahele jalale (tahaküljele on kruvitud jalgadeks metallist nelinurksed torujupid või puidust  jalad). Esipaneel tuleb kindlasti värvida või lakkida niiskuskindlaks. Alla jääv avatud osa on  ventilatsiooni tarvis ja teeb vanni puhastamise  mugavamaks (varbad pääsevad alla). Pärast tosinat  aastat kasutamist on vann  endiselt säravvalge ja ühegi kriimuta.