Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 39. 27.09.2018

Painduvatest (kohvreeritud) ventilatsioonitorudest võib valmistada efektseid valgusteid. Valgusti pääseb mõjule suures avaras ruumis.

Venivaid (heal lapsel mitu nime) ventilatsioonitorusid erineva pikkuse, läbimõõdu ja pinnaviimistlusega müüakse ehitusmaterjalide kauplustes. Valgusteid võib meisterdada valgusdioodide ehk leedidega. Nimetus leed tuleb inglise keelest(Light Emitting Diode) või kasutada ka vanu klaasist kuplitega valgusteid. Leedide kasutamine nõuab teadmisi ja jootmisoskusi. Vaja läheb veel takisteid ja adapterit.Toru otsa on leitud sobiva läbimõõduga plastikust kreemikarp. Kaande on puuritud avad, kuhu altpoolt surutakse valgusdioodid. Poest võib leida ka ümaraid madalaid leedlampe, mida toruotstesse sobitada. Otsiku ja vahelülitiga juhtme otsa suuname tüübliga ääristatud avast torusse. Teeme ühendusklemmide abil  juhtme kaheharuseliseks. Juhtme  otsad juhime mõlemasse toru otsa ja ühendame läbi puitketta lambipesadega. Keerame peale kuplid, surume klaaskupli vastu toru  otsa. Kinnitame kettad kolme kruviga. Täida elektriohutusnõudeid!

Advertisements

Materjal ilmunud ka Maalehe nõuandelisas Targu Talita nr 38. 20.09.2018

Eemaldame öökapilt ukse. Märgime praeahju ümarate nurkadega ukseava ja saeme tikksaega välja, pahteldame kruviaugud ja viimistleme servad. Ohutuse mõttes kasutame pleksiklaasi. Praeahju võib varustada ka valgustusega, kuid siis kasutada kindlasti ainult patareiga ledvalgustit. Nupud võib augusaega puurpingis või akutrelliga lauatükist või vineerist välja saagida. Kasutada saab ka vanu pliidinuppe. Pliidi võib teha „keraamilise“ plaadiga või kahe ümara vineerkettast küttekehaga. Esipaneeli (sahtli esikülje) võib korpusest erinevalt värvida, katta isekleepuva dekoratiivkilega, või efektse  alumiiniumplekiga. Ahjurestid pärinevad vanast külmkapist.  Pliidi võib varustada ka mööbliratastega, kuid jälgida, et ei tekiks ohtu ümberkukkumiseks.

 

Haapsalu Kunstikoolis avati Haapsalu Viigi Kooli näituse –  2 X 100 – teine pool – õpetaja Villu Baumanni 100 kaastööd Maalehe nõuandelisale Targu Talita. Näitust ilmestavad ka hulk praktilisi töid, millede tegemist nendes kirjutistes õpetatakse. Tegemist on materjalide taaskasutuse, originaalsete ideede  ja hea disainiga.

Lääne Elu, Kaire Reiljan.
4. sept. 2018 17:24

Villu-baumanni-näitus.-Tarmula30
Viigi kooli õpetaja Villu Baumann õpilaste valmistatud vakkadega. Foto Arvo Tarmula

Haapsalu kunstikooli galeriis avati täna nänitus “2×100”, mille esimeses pooles on publiku ette toodud Haapsalu Viigi kooli õpilaste looming ning teises pooles tuuakse välja nende juhendaja Villu Baumanni tööd.

Näitus on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja nagu nimigi ütleb, on mõlemas näitusepooles väljas 100 eset. Kuni 15. septembrini saab galeriis vaadata Viigi kooli õpilaste valmistatud sadat vöötatud vakka.

Loe edasi Lääne Elust.

15.aprill 2006
Osa võtsid Pärnu maakonna kunsti- ja käsitööõpetajad
Juhendas VILLU BAUMANN

Osavõtjate nimekiri:

  1. LIIE JUHKAM Häädemeeste KK
  2. ELJE LÕHMUS Pärnu Kuninga Põhikool
  3. URVE SELBERG Varbla Põhikool
  4. JUTA REA Tihemetsa Põhikool
  5. TIINA MADISSON Kergu Põhikool
  6. MAIGA LINTS Vändra Põhikool
  7. SIGNE LENSMENT Paikuse Põhikool
  8. MAIA AGAR Sindi Gümn.
  9. TIINA LIND Pärnu Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsiooni Keskus
  10. MONIKA VAHER Paikuse Põhikool
  11. INGER VAHUVEE Tõstamaa KK
  12. IVI SUTT  Jõõpre Põhikool
  13. MALLE JÜRGENSTEIN Jõõpre Põhikool

Täiendkoolituskursuse
NAHKHEHISTÖÖ
TÖÖKAVA
15.aprillil Pärnus

Nahatööde ajaloost
Naha liigid
Tööriistad, vahendid, liimid
Töövõtted
Ettevalmistavad menetlused
Kaunistamistehnikad:

  • Nahavoolitehnika
  • Põletustehnika
  • Pimetrükk
  • Nahaaplikatsioon
  • Ažuurtehnika
  • Kuldamine
  • Intarsia
  • Nahabatik
  • Marmoreerimine
  • Koloreerimine
  • Põimetehnika
  • Kortsutamine
  • Termiline töötlemine

Ümara karbi valmistamise tehnoloogia ja praktiline valmistamine. Korpuse valmistamine papptorust ja kokkuliimimise teel. Katmine nahaga. Dekoori valik ja teostus. Neljakandilise karbi valmistamise tehnoloogia ja praktiline valmistamine. Papist korpuse valmistamine. Katmine nahaga. Dekoori valik ja teostus.

 

Poiste tööd suurel näitusel. Paul Kunmann Tartu Kunstigümnaasiumi õpetaja.
1.nov.2002 Õpetajate Leht
Kena traditsiooni kohaselt korraldatakse koolinoorte laulu- ja tantsupeo ajal ka õpilastööde näitust. Seekord näituste paviljonis. Võrreldes möödunud korraga, kui näitus toimus Kalevi spordihallis, oli ruumide valik käesoleval aastal õnnestunum. Üldine kujundus ning valgustus pandi lõplikult paika koostöös näituse organisaatorite ja õpetajatega.
Maakondade ja linnade kunsti- ja tööõpetuse õpetajate entusiastlik töö õpilaste juhendamisel, tööde vormistamisel ja transportimisel algas väljapanekust palju varem, sest enne üleriigilist toimusid näitused maakondades ja linnades. Heade mõtete linnas Tartus oli õpilaste töid võimalik vaadata “Plaskus”, joonistused ja maalid ehtisid Kaubahalli ja Hansakeskuse vaateaknaid.
Kuna kõiki töid Tallinnasse saata ei saanud, tegi iga linn ja maakond valiku parematest töödest. Kas selline süsteem ikka õigustab end? On olnud ka alternatiivne variant, kui valiku üle-eestilisele näitusele minevatest töödest teeb näituse komisjon. Arvan, et sel juhul jääksid ära nn korduvad eksponaadid.
Väljapanekuid jälgides peab tõdema, et Eestis on traditsiooniliselt head ja väga head puidutööoskustega juhendajad ja nende õpilased. Samas on kurb tõdeda, et metallitööd olid esindatud suhteliselt tagasihoidlikult. Ilmselt on probleeme materjalide ja tehniliste vahenditega. Puitmaterjali on koolile tunduvalt lihtsam ja ka odavam hankida. Õnneks leidub ka alternatiivseid materjale, mida näitusel seekord näha õnnestus. Õpetaja Villu Baumanni juhendatud tööd olid papptorudest (valgustid ja pildiraamid). Põlva õpilased olid koos õpetaja Voldemar Ansiga meisterdanud kauneid esemeid kookospähklist. Õpetaja Geenart Nageli õpilased Vastseliinast rõõmustasid säravate vitraazidega. Huvitava projekti Eesti majakatest olid valmistanud Tallinna 49. Keskkooli õpilased õpetaja Tiit Kobruseda juhendamisel.
Kindlasti avastas iga näituse külastaja enda jaoks midagi põnevat, saadi uusi ideid, kohtuti kolleegidega. Õpilastööde näitus ei jätnud ükskõikseks.

Haapsalu sanatoorse internaatkooli õpilased viibisid Soomes Ruskeasuo kooli kutsel ühise kunstinäituse avamisel. Tööd valmisid märtsikuus toimunud kunstilaagris.

Näitus avati Helsingi linna haridusosakonna näitusesaalis. Kohal oli mitukümmend lapsevanemat ja külalist. Näituse avas ja töid analüüsis kunstipedagoogika professor Inkeri Sava, kes ei väsinud kiitmast noori kunstnikke. Sõnavõtud vaheldusid musitseerimise ja tantsuga.

Erivajadustega laste kunstinäituse tähtsust rõhutas ka presidendi kiri ja lillekimp.

Teisel päeval külastati Kiasmat, kus vaadati näitust «Popcorn ja poliitika», Eija-Liisa Ahtila videokunsti, Pasi Karjula puutaieseid jm. Suurepärase elamuse andis muuseumihoone omapärane arhitektuur ise.

Koostöö jätkub juba järgmisel nädalal, kui Haapsallu tulevad sõpruskooli algklasside õpilased.

V. Baumann
Teisipäev 09.04.2002 Postimees