Noad – kasutatakse naha ja papi lõikamiseks. Nahkehistöödel kasutataval lõikenoal peaks olema lühikene ja kitsaotsaline tera. Särfimisnuga ( käiatakse ainult ühelt poolt, teritatakse aga mõlemalt poolt). Kasutada saab ka tugevama konstruktsiooniga vaibanuge (murtavate teradega). Lõiketehnikas kasutatakse spetsiaalset kolmnurkse teraga nuga, millega lõigatakse läbi kolmandik naha paksusest.
Litokivi – on peeneteraline lubjakivist või dolomiidist alus naha särfimiseks.
Augurauad – kasutatakse aukude löömiseks servade kinnitamisel põimetehnikas ja ka kaunistamisel (põime- ja ažuurtehnikas).
Augutangid – tangid, millel on pööratav ratas kuni kuue erineva läbimõõduga augurauaga. Tangid töötavad vaikselt, puuduseks ei saa kasutada paksu naha puhul ega nahaservast kaugel.
Voltluu – on luust, plastmassist, kõvast puidust või pleksiklaasist plaat, mille üks ots on terav ja teine ümmargune. Voltluud kasutatakse silumisel, tasandamisel ja painutamisel. Voltluud on võimalik ise valmistada. Sobiv pikkus on 15-18 cm, laius 2,5-3 cm, paksus keskelt kuni 5mm, üks ots terav, teine ümar. Toorik (veidi suurem antud mõõtudest) saetakse välja, lihvitakse lihvkettal ja hiljem käsitsi. Põdra sääreluust valmistaud voltluid tuleb pikalt keeta, et luu muutuks valgeks ja rasvatuks. Tuleb jälgida ja aeg-ajalt vett lisada, kui voltluud momendiks kuivale jäävad, siis muutuvad hapraks ja kasutamiskõlmatuks. Voltluud peavad olema korralikult lihvitud, servad ümardatud, et ei tekitaks nahale kriimustusi.
Metalljoonlaud – (soovitav laiem ja paksem)kasutatakse naha ja papi lõikamisel, laiemat joonlauda on mugavam ja ohutum hoida, kitsast ja õhukest kasutatakse mõõtmisel.
Märkimisjoonlaud – võib valmistada ise kleepides papile millimeetripaberi ja lüüa avad või teha väljalõiked.
Orgaaniline klaas – on aluseks naha värvimisel.
Punts – on peen nahka täkkiv tempel.
Tempel – jäljendit jättev metallist töövahend
Matriits – reljeefne metallplaat millega pressimisel saadakse süvendatud jäljend
Haamer – aukude ja templijäljendite löömiseks.
Puitvasar –
Pintsetid – kasutatakse naha termotöötlusel ja väikeste detailide paigaldamiseks.
Raspel – kasutatakse papist detailide tasandamiseks, ümardamiseks.
Lihvpaber – kasutatakse samuti servade töötlemiseks. Soovitav liimida puitklotsile.
Pintslid – kasutatakse liimimisel (lapikpintslid) ja värvimisel (ümmargused pintslid).
Vatitampoon – kasutatakse naha värvimisel, niisutamisel ja lakkimisel.
Voolipulk – metallist väike labidake peene puidust käepidemega, kasutatakse voolitehnikas.
Joonepulk – kasutatakse nahalõiketehnikas joonte modelleerimiseks, millega antakse joonele soovitud laius ja vorm. Tavaliselt on joonepulk ja voolipulk ühes (teine teises otsas).
Raskused – kasutatakse liimimisel, asendavad pressi. Sobivad jõupaberiga üleliimitud silikaattellised.
Pitskruvid – väikesi pitskruve saab kasutada mõningate detailide kokkuliimimisel. Kindlasti kasutada kaitsepappe, et nahale jälgi ei jääks.
Käärid – kasutatakse naha ja papi lõikamiseks. Käärid pevad olema tugevad ja teravad. Kasutatakse ka sik-sak kääre, mõningal juhul ka maniküürkääre
Fotovann – kasutatakse tilgatrükiks.
Geelipliiats – kasutatakse šablooni abil detailide pinnalaotuse märkimiseks nahale.
Lõikealus – spetsiaalne ruuduline alus, ei nüri nuga, kergendab naha ja papi täisnurkseks lõikamist.
Põletusaparaat – kasutataksetavaliselt koolides puidule dekoori põletamiseks. Põletusaparaate on traadist aasataolise otsaga või jootekolvi kujulisi ja ka keermega kinnitavate templitaoliste otsikutega.
Sirkel erinevad) – kasutatakse mõõtmisel, märkimisel, ringjoonte tõmbamiseks soovitav ka selline, millesse saab kinnitada geelipliiatsi.
Joonsulg – kasutatakse lõiketehnikas joonte täitmiseks värviga.
Pintsetid – kasutatakse naha termilisel töötlemisel ja pisikeste detailide paigaldamisel.
Peitel – erineva laiusega peitleid (ka koolis puidutöös kasutatavaid) saab kasutada põimetehnikas tärgete löömiseks nahasse.
Särfimisvahendid – abivahendid nahaservade õhendamiseks (tavaliselt ise konstrueeritud).
Naaskel – kasautatakse õmlemisel, märkimisel
Kopeer-ratas – saab kasutada märkimisel, kuldamisel, dekoori põletamisel
Nahkehistöös kasutatavad materjalid.
Nahk – erinevad nahaliigid on nahkehistöö põhimaterjaliks. Eriti hinnatud on taimparknahk
Papp – kasutatakse köitmisel, karpide korpuste ja kaante valmistamiseks. Papi paksus valitakse vastavalt eseme suurusele. Pappi turustatakse lehtedena või rullis (ehituspapp). Pappi kasutatakse ka alusmaterjalina lõikamisel ja voolimisel.
Papptoru – ümarkarpide valmistamiseks sobib õhukeseseinalised kanga- või põrandakatteterjalide rullisüdamikud.
Riie – liimi mitteläbilaskvat riiet kasutatakse voodrina
Liim – kõige rohkem kasutust leiab PVA, kasutatakse ka tisleriliimi, jt. Ajutiseks detaili fikseerimiseks sobib kummiliim.
Kliister – kasutatakse naha liimimisel.Kliister kuivab aeglaselt ja võimaldab teha teatud operatsioone (voolida) enne kui kuivab. Kliistri valmistamisel segatakse 100 g nisujahu, 2-3 spl. rukkipüüli ja 0,5 liitri külma veega.Alguses segatakse vähese veega, siis lisatakse kogu ülejäänud vesi ja kuumutatakse pidevalt segades (mitte keeta).
Sünteesvärvid – (aniliinvärvid villasele) kasutatakse taimparknahkade värvimisel. Keedetakse kange lahus.
Kattevärvid – (akrüülvärvid)on väiksemate pindade katmiseks.
Termofoolium – koosneb lavsaankilest, mille alumine pind on kaetud metallipuudriga (pronks, alumiinium, teised värvilised aluskatted).
Lisa kommentaar