Keskonnasõbralik materjalikasutus.

Koostatud osalemiseks – KESKKONNAKÄPP- keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursil.

Haapsalu Viigi koolis (endise nimega Haapsalu Sanatoorne Internaatkool), on aastakümneid õpetatud  ümbritsevasse keskkonda säästvalt ja inimsõbralikult suhtuma. Eranditult kõik õpilaste poolt valmistatud esemed on valminud taaskasutavast materjalist. Õpilased näevad, et kergekäeliselt ei tohi materjalijääke saata prügilasse ja sellega reostada loodust. Igale materjalile leiab taaskasutuse ja võib disainida kaasaegseid moodsaid vajalikke esemeid. Kasutust on leidnud kõik –  konservikarbid, kulunud nahktagid, klaasikillud ja apteegipudelid, vana mööbel (öökapist plaadimängija, mängupliit), puidutööstuse praakdetailid ja puidurikked plastikribad, papptorud, arvutidetailid, kaupluste materjalinäidised jne. Igal aastal kõige muu õpetamise kõrval on olnud mingi kindel projekt. Väga palju on kasutatud nahka  – originaalsed kalad, nahkkarbid, ajalehehoidjad, dinosaurused jm. Tehtud on kellasid, peegleid, valgusteid, nukumaju jne. Kohalikus kunstigaleriis on toimunud 19 näitust. Õpilastööd on teinud koolile reklaami nii kodu- kui välismaal. Käesoleval õppeaastal oli projekt – Kass on kuningas. Kasutust leidsid Estoplasti vanad valgustid, vanad magamistoa tumbad, karusnahajäägid, millest valmistati kassivoodid jm. Momendil on näitus „Kass on kuningas“ avatud linnarahvale Haapsalus Kuke galeriis.

Arvutidetailid:

Kassiase:

Klaas:

Konservikarbid, taldrikud:

Mööbel:

Nahatööd:

Papptorud:

Plastik:

Puidurikked:

Puit:

Tekstiil:

Read Full Post »

Näitusel väljas poolsada kella.

Haapsalu Sanatoorne Internaatkool avas kellanäituse Kuke galeriis.

Võidakse küsida, mida on ühist tööõpetusel ja kellal? Kellade tegemise juures on õpitud kellade ajalugu, eset kujundama, kasutama elektrilisi tööriistu, puuritud puurpingis, kasutatud akutrelli, saetud tikksaega, lihvitud käsitsi, taldlihvijal ja lihvkettal. Saeti vineeri vibrosael. Tehti selgeks ringjoone jaotamine kaheteistkümneks võrdseks osaks. Õpiti tundma, mis vahe on värvil ja peitsil. Kasutati aerosoolvärvi, värvirulli, kasutada tuli plekikääre, klambri- ja  needipüstolit. Mis vahe on tornil ja kärnil? Õpiti tundma portselanimaali ja nahatööde kaunistamistehnikaid ja töövõtteid. Maailmakella tegemiseks tuli õppida geograafiat  ja teha endale selgeks ajavööndid. Suunati ka tähelepanu materjalide taaskasutusele (nahk, elektroonika trükiplaadid, metalltaldrikud, vinüülplaadid jne.) Kasutamata ei jäänud ka arvuti ja skanner.

Näitusel on väljas 47 kella . Üks vanimaid kellasid on vaskplekist, mis on juba toodud Endel Rihvki Moskvas ilmunud raamatus 1991.a. aastal. Kella numbrilauale  on lämmastikhappega söövitatud läbipõimuvad numbrid, täistunde tähistavad poleeritud kumerad „vasknööbid“ . Umbes samast ajast on teine romantilise välimusega vaskplekist kell, millel on servad gaasipõletiga sulama pandud, kasutatud on veel kohrutamist ja söövitust. Enamus kelli on puidust ja meenutavad vanaemaaegseid. Uudiseks on ümarad pitslinikuga numbrilauad ja üks sihverplaat on läbi pitsliniku aerosoolvärviga värvitud. „Kiiksuga“ kellade hulka kuuluvad kellad jalgratta ketirattal,  saekettal, minipannil, trükiplaadil, käekotil. Väljas on kell, mis näitab suve- ja talveaega. Kübrokseina  plekist tugipostist on tehtud kellad-teadetetahvlid. Suveniirihõngulised on päikesekella taustaga ja lossivaatega numbrilaudadega kellad. Pühademeeleolu toob silmiliigutav ja jalgukõigutav muusikaga kell-päkapikk. Igaüks võiks ka ise proovida endale originaalse kella valmistada, kuid üht-teist võiks enne teada ja lisaks võib lugeda aadressilt: https://villub.wordpress.com. Võta – Kategooriad –  alt Kellad ja leiad 4. jaanuari postituse.

Read Full Post »

Pitsilised kellad.

Kellade numbrilauad on saetud välja tikksaega vineerist või mööblikilbist. Servad on lihvitud, seejärel on nubrilaud värvitud. Pitslinik kinnita klambripüstoli abil alusele.
Puna-valge kella puhul (vt pilte) on pärast pitsi kinnitamist teostatud värvimine aerosoolvärviga. Värvi õues või hästi õhutatavas ruumis. Värvi ühtlaselt õhukese kihina ja risti värvitava pinnaga. Eemalda pits. Loe lisa  – Kellad – alt.

Read Full Post »

Metallisäraline aktsent 260 krooni eest.

Laevalgusti- 35.00
Supikauss- 45.00
Kellamehanism- 45.00
Harjavars- 24.00
Juhe- 17.00
Ühendusklemm- 2.00
Laualamp- 90.00
____________________
Kokku             258.00

 

Uskumatu küll, aga elutuba sai 260 krooniga uue hõbedase läikega pilkupüüdvad detailid. Endise laearmatuuri vahetasin teiseringi poest pärit uue (väikese kriimuga) poleeritud alumiiniumist Ikea valgustiga. Valgusti elavdamiseks sai puuritud pealispinnale avade ringi, mis pani särama valgusti ülaosa ja kadus ka kriimustus. Kell on valmistatud õhukesest roostevabast supikausist. Rohkem oli tegemist asjaliku põrandalambi valmistamisega. Selleks läks vaja vana Estoplasti laualampi ja nikeldatud harjavart ja uut odavat „kõriga“ laualampi, neid oli metallikarva ja ka erinevaid kirkaid värvitoone. Vanalt laualambilt kruvisin maha kupli, jäi alus püstise metalltoruga (1).  laualambile panin uue juhtme, mis pikemalt ülevalt torust välja ulatuks. Lüliti asub mugavalt vana laualambi alusel. Uue laualambi demonteerisin nii, et jäi kuppel koos painduva plastmassist „kõriga“ ja sealt väljaulatuv peenem metalltoru juhtmejupiga (2). Siis saagisin harjavarre parjaks (3). Selleks, et kinnitada toru (harjavart) vanale laualambi alusele ja uut lambikuplit otsapidi ülevalt torusse, tuleb neile kinnitada muhvid (4, 5, 6). Materjaliks sobib puit, kumm, kork jne. Läbimõõt tuleb valida selline, et need mahuksid tihedalt harjavarrest toru sisse. Ülemise ja alumise muhvi asukohta puurime torusse akutrelliga  peened avad, kuhu keerame viimasena lühikesed peened puidukruvid (7, 8). Eeelnevalt ühendame juhtmed ja suuname ühendusklemmi (9) juhtmetega torusse ning surume kupli plastikkõri torusse ja keerame sisse kruvid.

Read Full Post »

Kellad

Kellade ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Vanimad olid päikese-, liiva- ja veekellad Mehaanilised kellad võeti kasutusele 13. sajandi lõpus. Kaasajal müüdavad väikesemõõdulised kellamehhanismid võimaldavad ise valmistada erineva väljanägemisega kelli.

Kellad ei ole pelgalt ainult tarbeesemed vaid ka sisustuselemendid ja pilgupüüdjad. Kella kujundamise ja valmistamisega saavad hakkama igaüks. Kella võib valmistada „antiikse”, naljaka, range jne. Materjaliks sobib puit, vineer, pleksiklaas, klaas- või fajanstaldrik, metallkauss, nahk, klaasitükk jne. Kasutatud on trükiplaate, saekettaid, jalgratta ketirattaid, triikraudu, vinüülplaate, CD-sid jne. Numbrilaua võib valmistada savist, kellel on põletamise võimalus või teha siidimaalitehnikas, katta nahaga jne. Osta võib sobiva valmis kella ja seda millegagi täiendada, või võtta kasutusele selle mehhanism. Sageli on müüa kelli, mille hinnad on soodsamad kui müüdavatel mehhanismidel. Mehhanismide hinnad algavad 40 kroonist kuni 200 lähedale. Osa mehhanisme liimitakse õhukese numbrilaua taha, teistel on numbrilauast läbiulatuvad keermestatud osad, millele keeratakse kinnitamiseks esiküljelt õhuke mutter, osa mehhanisme on mõeldud numbrilaua paksustele 2-5mm ja 1-12mm, erinevatel firmadel võib olla veelgi erinevusi, seetõttu peab ostmisel teadma, milline tuleb teie kella numbrilaua paksus. Valitud paksu materjali puhul tuleb teha numbrilaua tahaküljele süvend. Teadma peab ka seda, et osadel mehhanismidel on riputusaas olemas, teiste puhul tuleb riputusvõimalus teha korpuse tahaküljele. Osa mehhanismidel liiguvad osutid sujuvalt, teistel sammuvalt, on ka pendliga varjante. Osuteid on erineva kujundusega ja erineva kinnitusava läbimõõduga.

Read Full Post »